Muud nimed: Padda oryzivore, Java Calfat, Java Sparrow
Teaduslik nimi: Lonchura oryzivora
Estrildidae perekonna väike mööduja Java Padda on pärit Indoneesia saartelt (eriti Java ja Bali) ning on üks populaarsemaid puurilinde. Teda hinnatakse nii rõõmsameelse iseloomu kui ka lauludest ja viledest koosneva häälitsuse pärast. Selle ilus välimus on ka populaarsuse tegur, kahvatu hallikassinine sulestik ja roosa nokk.
 Perekond | Estrildidae |
|---|---|
 Lahke | Lonchura |
 Kaal | 25 gr |
 Lõika | 15 cm |
 Oodatav eluiga | Vanuses 5 kuni 8 aastat |
Java Padda eeldatav eluiga jääb nende vahele 5 ja 8 aastat keskmiselt.
Geograafiline piirkond
Java Padda on linnuliik algselt Indoneesiast, täpsemalt Jaava saared (sellest ka nimi), Bali ja Bawean. See elab peamiselt jõgede ja bambusmetsade lähedal.
Java Paddat leidub ka teistes Aasia riikides nagu Birma või Sri Lanka, samuti Vaikse ookeani saartel (Hawaii).
Tõu ajalugu
Java Padda kirjeldus on olnud esines 1758 Rootsi loodusteadlane Carl Linnæus (Carl von Linnaeus).
Kuigi seda peetakse tänapäeval populaarseks puurilinnuks, on selle IUCN (Rahvusvaheline Looduskaitse Liit) kaitsestaatus haavatav.
Füüsilised omadused
Java Padda on väike möödalind, kelle sulestiku värv on domineeriv kahvatu hallikassinine. Tema pea ja saba on mustad, silmad pruunid, nokk roosa ja põsed valged.
Arve on Java Padda üks seksuaalseid elemente; see on emastel roosa ja hästi kooniline, isastel aga punane ja laiem. Üldiselt on isane emasest veidi suurem.
Noortel lindudel on helepruunikaspruun sulestik, roosakaspunane nägu ja tumehall kapuuts. Alumine rind on kollakaspruun. Arve on ka väiksem, must ja roosa märgiga 2 lõualuu sünnihetkel.
Käitumine ja iseloom
Java Padda on lind sees mänguline tegelane, WHO armastavad laulda ja vilistada kui on tagatud head elutingimused.
Oma loomulikus keskkonnas liitub see suurte rühmadega, mis moodustuvad eriti siis, kui riisipõldudel jõuavad riisiterad küpsuseni.
Naised ja mehed võivad laulda, kuid laulmine viimasest on sageli nokaga klõpsates.
Java Paddadele meeldib üksteisele väga lähedale jääda, isegi liimitud. Samuti on nad harjunud üksteist peibutama.
Toit
Java Padda hindab seda kõrgelt küpsed riisiterad, kuid ta teab, kuidas kohaneda, kui tal pole seda käepärast.
Seetõttu võib see toituda mitmesugused terad, mis on valmistatud taimedest nagu kannatuslill, sorgo või mill-fleur lantaan. Samuti ei kõhkle ta võimaluse korral väikseid putukaid tarbimast.
Paljundamine
Java Paddas algab pesitsushooaeg (looduses) tavaliselt veebruari paiku ja kestab augustini.
Loeme vahepeal 3 ja 8 muna siduri kohta. Mõlemad vanemad jagavad haudumist, mis kestab 13 või 14 päeva, kuid selle ülesande täidab öösel alati emane. Noored linnud hakkavad lendama umbes 20 päeva pärast, siis võõrutamine toimub umbes 15 päeva pärast. Kuid nende vanemad võivad jätkata nende toitmist mitu päeva või isegi nädalat.
Tervis
Java Padda on linnu välimusega üsna tugev tervis. Siiski on mõnedel emasloomadel munapeetuse oht.
Eluviis
Prantsusmaal peetakse koduloomadena valgete, pruunide, opaal- või pastelsortide hulka kuuluvaid Padda de Java liigi isendeid, kes on pärit aretusest. Ülejäänud loetakse metsloomadeks, seega on neile kehtivad õigusaktid erinevad.
Java Padda vajab avar puur. Seda saab ka taltsutamisel välja lasta. See tuleb kaunistada ahvenatega (paigutada kõrgustesse), varjualuste, jootjate, söötjate ja okste ning lehestikuga, et see võimalikult hästi hõivata.