Nagu kõik elusolendid, suudab hobune suhelda oma eakaaslastega, aga ka teiste liikidega. Hobustel tugineb suhtlemine kõigile nende meeltele, nagu lõhn, puudutus ja isegi nägemine. Kuidas siis hobused suhtlevad? Wonder-Pet.net vastab teile.
Kuuldav suhtlus hobusel
Hobune saab teiste hobuste ja teiste liikidega suhelda erinevaid helisid et see toodab.
siin on 7 heli mida hobune suudab eraldada:
- Naelutamine : Seda väga iseloomulikku heli, mida hobuse suu lahti teeb, on kuulda pikki vahemaid (kuni 1 km). Naabrit kasutab hobune, kui tahab annab märku tema kohalolekust või helistada teistele hobustele, aga ka siis, kui ta kaotab oma kaaslased silmist. Kui see on pikk ja valju, võib näägutamine tähendada a stressirohke olukord.
- Kriuksumine : Seda heli tekitavad hobused kui nad kohtuvad, tavaliselt pärast ninasõõrmete kokkupuudet ja esijalgade viskamist. Täkid kasutavad täkkimist laialdaselt.
- Kontakti kõne : Seda positiivset heli väljastatakse tavaliselt siis, kui hobune tervitab oma "inimest", kui mära on oma varsaga kontaktis või kui täkk mära kutsub.
- Soigamine : See on hobuse tekitatud müra pingutuse korral, kui ta näiteks pikali heidab või ringi veereb.
- Hingamine : Hobune see tunneb end ohus või kes avastab a uus lõhn hingab lühidalt ja intensiivselt läbi ninasõõrmete.
- Nälg : Kui see on kannatamatu, hobune hingab välja läbi ninasõõrmete, eraldades väga iseloomulikku heli.
- Norskamine : Samamoodi, nagu hobune saab ohtu tundes hingata, saab ta hingata ka elavalt teatada ohust.
Hobuse ja haistmise suhtlus
Hobusel on väga hea haistmismeel. See on esimene meel, mida ta kasutab teise hobusega kokkupuutel. Ta seisab peaga koos teise hobusega ja hingab seda. Nii saab ta hakkama tuvastada kohatud hobune.
Isased kasutavad ka lõhna nuusutada sõnnikut enne nende katmist oma väljaheidetega. Sellel reaktsioonil on ainult üks eesmärk: tähistada nende territooriumi.
Lõpuks kasutab hobune seda meelt, kui tal on lendurite kasutamine. Seejärel sirutab ta oma ülahuule sirgeks, et analüüsida tajutavaid lõhnu ja tuvastada emased, kes on isased, kui nad on isased.
Suhtle puudutusega
Puudutus on hobuse üks vähem kasutatavaid meeli. Kui ta suhtleb puudutusega, on see kas näidata a agressiooni märkvõi kasutada a vastastikuse hooldamise hetk. Nii võime sageli näha kahte hobust, kes kriimustavad oma kaela või pöidlaid. See on märk kahe inimese heast mõistmisest ja leppimisest. Ja vastupidi, hobune võib ka hammustada, koputada või lükata, et mängida või mängida väljendada rahulolematust.
Hobune ja kehakeel
Hobune on ilmekas loom, kes näitab palju, kui seda õigesti jälgida. Hobuse liigutused ja asendid võimaldavad teisi hobuslasi ja teiste liikide liikmeid oma emotsioone tõlgendada.
Analüüsides hobuse kõrvade asendit, saame palju teada tema tunnetest. Seega otsib hobune, kes paneb kõrvad taha ja näitab hambaid sind hirmutada näiteks.
Üks domineeriv hobune paigutatakse teistsugusele positsioonile. Ta pingutab kaela, langetades pea ja närides ruumi.
Lõpuks tuli hobune sisse tähelepanelik olukord asetage oma pea hästi üles, fikseerides kõrvad otse selle ette ja tõstke saba veidi üles.
Et hobusest aru saada, pead sa seda tegema analüüsida kõiki nende näoilmeid ja helisid et see suudab toota. Isegi kui hobune ei räägi, on võimalik oma kaaslase meeleolusid dešifreerida. Sinu kord !